Bilansileping

Bilansihalduriks saab olla isik, kes on sõlminud oma bilansi tagamiseks Elektrituruseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras süsteemihalduriga bilansilepingu.

Bilansilepinguga võtab süsteemihaldur endale kohustuse müüa bilansihaldurile tema bilansipiirkonnas kauplemisperioodil puudujääv energiakogus ja osta bilansihaldurilt kauplemisperioodil ülejääv energiakogus.

Bilansivastutuse võtab bilansihaldur oma avatud tarne ahelas olevate turuosaliste ees. Ta vastutab, et tema halduspiirkonnas turuosaliste poolt kauplemisperioodil ostetud ja/või võrku antud elektrienergia kogus ning turuosaliste poolt samal kauplemisperioodil müüdud ja/või võrgust võetud elektrienergia kogus oleksid tasakaalus.

Kui bilansihalduri bilanss ei ole tasakaalus, on ta kohustatud süsteemihalduri nõudmisel viivitamatult näitama, kuidas bilanss tagatakse. Süsteemihalduri nõudmisel peab bilansihaldur alustama tegevust, mis tema bilansi tasakaalustaks. Bilansihaldur kasutab sidevahendeid, mis võimaldavad süsteemihalduril temaga ühendust võtta kogu ööpäeva.

Bilansilepingu sõlmimisel esitab bilansihaldur süsteemihaldurile võrgueeskirjas ettenähtud nõuete kohased pangagarantiid, mis tagavad, et ta täidab süsteemihalduri ees oma kohustused tingimusteta.

Bilansilepingu lisaks on Elering AS bilansilepingu tüüptingimused, mille kinnitab Konkurentsiamet.

Bilansilepingu tüüptingimused määravad kindlaks:

• süsteemihalduri ja bilansihalduri bilansi planeerimise, juhtimise ja selgitamise korra;
• süsteemihalduri ja bilansihalduri kohustused ja õigused;
• garantiid.

Konkurentsiameti otsusega nr 7-10/2019-001 (27.02.2019) on kooskõlastatud uued Eleringi elektrienergia bilansilepingu tüüptingimused. Elering rakendab uusi elektrienergia bilansilepingu tüüptingimusi alates 01.05.2019.

Bilansilepingu tüüptingimused leiate allolevast manusest.